Ventilatsioonisüsteem – kuidas valida ja mida silmas pidada?

Võime julgelt väita, et ventilatsioonisüsteem on vajalik kõikides tänapäevastes eluhoonetes.
Ilma energiatagastusega ventilatsioonisüsteemid (värskeõhuventiilid) ei vasta tänastele energiatõhususnõuetele.

Milline energiatagastusviis valida?

Energiatagastuse meetodid ventilatsioonisüsteemidel jagunevad:

  • plaatsoojusvahetid
  • rootorsoojusvahetid
  • entalpia plaatsoojusvahetid

Plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadmed võimaldavad kõrgeimat energiatagastust just meie kliima keskmistel talvistel temperatuuridel (+10…-5*C). Madalamatel välistemperatuuridel on vajalik rakendada külmakaitse meetmeid (eelkütte kalorifeer, sissepuhke õhuvooluhulga vähendamine).
Kõrge energiatagastusega plaatsoojusvahetiga venitlatsiooniseadmel puudub järelkütte vajadus.
Rootorsoojusvahetiga ventilatsiooniseadmed võimaldavad mõnevõrra madalamat energiatagastust kuid vajavad vähem külmakaitse energiat.
Madalamast energiatagastusest tulenevalt on vajalik sissepuhkeõhku lisaks kütta.
Rootorsoojusvahetis segunevad osaliselt sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulgad mistõttu kortermajades ei ole lubatud mitme korteri ventileerimine läbi sama agregaadi. Rootorsoojusvaheti suudab osaliselt tagastada ka väljatõmbeõhus sisalduvat niiskust sissepuhke õhule.
Kuna rootorsoojusvaheti efektiivsus sõltub olulisel määral rootorvaheti pöörlemise juhtimisest (pidevas liikumises detailid) on oluline, tööiga silmas pidades, kasutada ainult kvaliteet-tootjate agregaate.

Entalpia soojusvaheti ehk niiskustagastusega plaatsoojusvaheti on oma olemuselt plastikust plaatsoojusvaheti mille “plaadid” on valmistatud spetsiaalsest nano- membraanist. Membraani struktuur on selline, et ainult veeauru molekuli suurused ühendid võivad liikuda ühelt membraani poolelt teisele. Lihtsa võrdlusena võib tuua kvaliteetse niiskust läbi laskva suusajope- vee aur liigub läbi kanga välja aga vihm sisse ei pääse.

  • Entalpia soojusvahetis on ühendatud rootorsoojusvaheti ja plaatsoojusvaheti positiivsed omadused.
  • Entalpia soojusvaheti on kõrge energiatagastusega, kuid samas külmakindel (tulenevalt niiskuse tagastamisest väheneb oluliselt külmumise oht).
  • Entalpia soojusvaheti väldib pikkadel talvekuudel ruumide siseõhu liigkuivust hoides samal ajal sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulgad omavahel rangelt eraldatuna.

Kas tsentraalne või detsentraalne ventilatsioonisüsteem?

Ventilatsioonisüsteem jaguneb tsentraalseks ja detsentraalseks.

Tsentraalse õhujaotuse korral tagatakse hoone kõikide ruumide õhuvahetus ühe keskse ventilatsiooniagregaadi ja torustikuga.

Detsentraalse õhujaotuse korral paigaldatakse erinevatesse ruumidesse eraldi lokaalsed ventilatsiooniagregaadid.

Ära jäävad torustikud.

Kasutatakse pigem olemasolevate hoonete (osalisel) rekonstrueerimisel. Puuduseks tsentraalse süsteemiga võrreldes on väiksemad õhuvooluhulgad ja kõrgem müratase.

 

Milline õhujaotussüsteem valida?

Tsentraalse õhujaotussüsteemi korral on tänapäeval võimalik valida konventsionaalsete metall- ja hügieeniliste plastkanalite vahel.
Metallkanalite (spiraalvaltsplekk kanalite) peamiseks puuduseks on hügieeni tagamine torustikus. Metalli pind (valtsid, metall ise, võimalik korrosioon või oksüdeerumine) ja liitmike ühendused (needid, kruvid) on ideaalseks mustuse haakumise pinnaks. Metallkanalite sisepind on paljudel tootjatel tehasest tulles õline, mis veelgi suurendab tolmu ja mustuse naket.
Metallkanaleid puhastades ei ole võimalik tagada õhujaotussüsteemi hügieenilisust, mistõttu kaasaegsel eluhoonel oleks mõistlik eelistada plastist õhujaotussüsteemi.
Painduvad komposiitkanalid omavad enamjaolt hügieenilist ja antistaatilist sisepinda ning väldivad mustuse ladestumist kanalite sisepindadele.  Samuti on paindkanalitel baseeruva süsteemi koosteloogika erinev metallkanalite omast. Metallkanalite korral läbivad magistraalkanalid erinevaid ruume ning vajavad heli leviku ja õhuvoolu müra takistamiseks hoolikat planeerimist ja lisa mürasummuteid.
Plastist paindkanalid rajatakse kollektor-süsteemis. Igasse sissepuhke ja väljatõmbe punkti kulgeb eraldi kanal, mistõttu on välditud müra levik üle torustiku. Samuti on kollektor süsteemi lihtsam kavandada, ehitada ja seadistada.
Kvaliteetsemad plastist paindkanalid võimaldavad torustike paigaldust näiteks betooni valusse, põrandakütte alusesse soojustuse kihti või hoone välispiirete soojustuskihi sisse.

Tutvu õhujaotussüsteemi toodetega lähemalt SIIN.

Mürasummutus

Mürasummutus kuulub iga ventilatsioonisüsteemi juurde.
Metallkanalitest ventilatsioonisüsteemil on vajalik mürasummutus magistraaltorustikel masina müra summutamiseks ning kõikide ruumide vahel vältimaks ruumide heli edasi kandumist üle õhujaotuskanalite.
Plastist paindkanalite puhul on vajalik mürasummutus ainult masina müra summutamiseks. Võimalik on kasutada ka nn kaks ühes kollektor- mürasummuteid. Täiendavalt on võimalik vajadusel lisada veel lisa summuteid kollektorkastide ette.
Masina müra summutid valitakse konkreetse tööpunkti masina heli karakteristikute ja summuti vastavate näitajate võrdlusena.

Lõppelemendid ja seadistus

Ventilatsioonisüsteemi sissepuhke ja väljatõmbe punktides lõpetatakse kanalid plafoonide või võredega.
Lihtsamate süsteemide korral piisab plafoonide avatuse seadmisest. Ebameeldiva müra või ebapiisava õhu jaotuse korral on vajalik kasutada ka seadeklappide (metallkanalite korral, kui süsteemis ette nähtud) või õhuvooluhulga piirajate kasutamist kollektorkastides (plastist paindkanalite korral).
Pärast projektijärgsete sissepuhke ja väljatõmbe õhuvooluhulkade paika seadistamist tulemused protokollitakse ja kantakse vastavale teostusjoonisele.